Seitsmes päev 

Hommik algas taaskord rutuga. Tänaseks põhjuseks oli väsimus: olime kõik eile poole ööni retrodiskol tantsinud. Hommik algas kõigepealt meie enda lauluprooviga ja hiljem kultuurimajas kõikide riikide ühisprooviga. Kell 10.45 algas missa, kus kõik riigid pidid esitama ühe emakeelse laulu. Meie laulsime laulu “Mu süda ärka üles”, mille autoriks on Daniel Reuss. Ühislauludeks olid Leonard Coheni “Hallelujah” ja laul filmist “Nunnad Hoos”  “I will follow him”. 

Peale missat kutsuti meid sööma armastuse lauda. Lauda kutsuti armastuse lauaks, sest kõik laudadel olevad suupisted olid valmistatud kohalike inimeste poolt, tänutäheks esinemiste eest. 

Kõhud täis, saime veidi puhata. Peale puhkust hakkasid proovid õhtuse kontserdi jaoks. Enne kontserti pidime veel mõndade kohalike lastega tantsima. Õpetasime neile kolonntantsu, rukkilõikust, kalamiest ja tervet valda. Mina tantsisin ühe väga armsa neljaaastase tüdrukuga, kes mulle lõpus ka kalli tegi. Kell 7 algas kontsert. Täna olid meil kavas ainult tantsud, mis tähendas, et välja jäid mängud ja laulud. Õhtune esinemine läks väga hästi. See oli arvatavasti kõige meeleolukam muuseumikavaga esinemine, mida olen kogenud ja rahvas ei olnud aplausiga kitsi. 

Peale kontserti saime õhtusööki ja esinesid pillimehed. Otseloomulikult ei saanud me lasta oma pillimeestel üksibda mängida, seetõttu toetasime neid tantsuga. Diskole ei jaksanud täna õhtul keegi minna.