Tuesday, August 14, 2018

Kolmas päev 

Täna oli äratus kell 8. Võrreldes eilsega oli vähemalt minul täna palju raskem ärgata. Hommikusöögiks olid täna kaks kuklit, kateteks või ja moos. Mõned meist olid eile endale poest head ja paremat ostnud, et seda hommikul kuiva saia asemel süüa. Nii mulle kui ka paljudele teistele hakkas see mõte aine rohkem meeldima – tundub, et järgnevad hommikud hakkavad meil rikkalikuma toidulauaga olema. 
Hommik oli täis kõiksugu proove: tantsuproovid, lavaproovid, rongkäiguproovid. 

Märkamatult sai kell pool üks ning aeg oli lõunaks- kana ja kartulipuder – ikka vanas heas koolimaja sööklas, mis asub kultuurikeskuse kõrval ning kus tuleb salvrätikutega higi pühkida, sest kõik rühmad einestavad korda-mööda samas saalis koos. Peale seda toimus veel viimane proov ning oligi aeg rahvariided selga panna. 

Kuna väljas oli väga palav, 31 kraadi õhutemperatuuri + lauspäike, siis võite isegi ette kujutada, kui meeldiv oli täisrõivis ringi kõndida. Suundusime gruppide ühispildistamisele. Oli aeg festival ametlikult lipuheiskamisega avada. Seisime rivis ja vaatasime lipuheiskamist kui märkasin lippude taga aina tumedamaks muutuvaid pilvi. Meenusid varasemad jutud, et just täna lubati tormi. Tuju hakkas vaikselt kehvemaks muutuma, sest tormi korral oli lubatud avapidustused edasi lükata ning meie jääksime ilma vabast päevast Budapestis. Vaatamata pilvedele alustati siiski rongkäiku. Jõudsime kaks korda oma süidi läbi tantsida (Vengerka->paigaljäämise polka->kiigadi-kaagadi->kirp->tuljak) kui meie välissaatja meid kõiki endale järele kutsus ning kõrvalolevasse Tescosse jooksis. Vaevu olime poodi sisse jõudnud kui algas üks suurimaid torme, mida oma elus näinud olen.
 
Natukese aja pärast hakkas Tescosse laekuma ka teisi rahvatantsurühmasid, kes erinesid meist selle poolest, et nemad astusid poodi sisse läbimärgadena. Inimesid jagunesid kaheks: need, kes nutsid ning need, kes naersid.
 
Meie kaldusime pigem nende poole, kes naersid aga samas ei saanud me ka tormi tunda. Vahepeal läks mitu korda elekter ära ning saime tunda tõelist keldriluugivalgust. Olime seal poes umbes tund aega kui meid hakati paari kaupa autode peale võetama ning kultuurimajja sõidutama. Vaatamata halvast ilmast, märgadest riietest ja šokeerivast rongkäigust olid inimeste tujud head ning mängiti pilli. Sellist võimalust ei saanud käest lasta ning Leesikad panid peo püsti. Paari minuti pärast tantsis terve kultuurimaja. Õhtu lõppes diskoga ning kõva kräuga, kuhu olid kõik rühmad vaatamata vanusele kutsutud, et kompenseerida rasket päeva korraldajate jaoks, aga lõbusat ning põnevat päeva meie jaoks! 

Szia! (Head Aega) 

3 comments:

  1. Szia! = Tere! (ainsuses)
    Viszlát! = Head aega!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kohalikud ise kasutavad sõna “szia” nagu meie kasutame sõna “tsau”: nii kohtumise alguses kui ka lõpus

      Delete