Kümnes päev 

Äratuskell helises kell 6.30. Ärkasime nii vara, et minna Budapesti. Algne plaan oli see, et meie välissaatja Bruno tutvustab meile linna, kuid varsti saadi aru, et kõigil on omad soovid ning saime neli tundi vaba aega. Kõige populaarsemad tegevused olid pildistamine, shoppamine ja jalutamine.

Kui olime festivali linna tagasi jõudnud oli esimeseks tegevuseks sõpruse-puu istutamine. Sellest üritusest võtsid osa kõik osalevad riigid. 

Peale puu istutamist toimus liputseremoonia, mis minu arvates ebaõnnestus, sest keegi ei saanud aru, mis täpselt toimus. Siis oli aeg rahvarõivad selga panna ning festivali lõputseremooniale minna. Nagu festivali avamiselgi alustasime rahva eest mööda kõndimisega ja neile lehvitamisega. Taaskord suundusime samasse garaaži, kuhu avamiselgi. Seal pidime ootama oma korda esinemiseks. Esitasime kadrelit. Kui kõik riigid olid oma viimased etteasted ära teinud, oli aeg festivali ametlikuks lõpetamiseks. Kõik riigid kutsuti lavale ning lasti muusikat, mille saatel pidime kätega vehkima. Üritus lõppes suure segadusega, sest ootasime kõik suurejoonelist ilutulestikku, mis jäigi tulemata. Selle asemel käsutati meid ühel hetkel lavalt maha ja oligi kõik. Kooli tagasi jõudes istusime kõik koos maha ning rääkisime, mis reisi juures meeldis, mis mitte. Pakkisime ära ka kohvrid. Õhtul toimus viimane ööklubi kuhu enamus meist ka pidutsema läksid mõtlemata, et hommikul kell 7 läheb buss lennujaama.